Mittekootud kangamaterjalina esitavad mittekootud kangad mitmesuguseid füüsilisi omadusi, sealhulgas erinevat pehmust ja kõvadust, kuna nende ainulaadne tootmisprotsess ja tooraine valik. Selles artiklis uuritakse mitte kootud kangaste pehmuse ja kõvaduse põhjuseid ning nende rakenduse stsenaariume.
1. Mittekootud kangaste toorainete erinevused
Peamised toorained mittekootud kangaste tootmiseks on polüpropüleen (PP), polüester (PET), viskoosikiud jne. Polüpropüleeni kiudaineid kasutatakse tavaliselt suhteliselt jäikade mittekootud toodete tootmiseks selle suure tugevuse ja hea kulumiskindluse tõttu. Polüesterkiudu kasutatakse sageli pehmete mittekootud materjalide valmistamiseks selle hea elastsuse ja pehmuse tõttu. Erinevad tooraine kombinatsioonid ja suhted mõjutavad otseselt mitte kootud kangaste kõvadust ja pehmust.
2. Tootmisprotsessi mõju
Mittekootud kangaste tootmisprotsessid hõlmavad sulavat , keerutatud , nõelaga mulgustamist ja kuuma veeremist . Näiteks Meltblowingu toodetud mittekootud kangad on tavaliselt pehmemad, samas kui kuum veeremine võib mitte kootud kangad karmimaks muuta. Spunlace kasutab kiudainete veebi läbistamiseks kõrgsurvevett, muutes kiud üksteisega takerdumiseks, mis võib toota mitte kootud kangaid, mis on nii pehmed ja millel on teatav tugevus.
3. kiudude füüsilised omadused
Kiudude füüsikalised omadused, nagu kiudainete paksus (denier), kiudaine ristlõike kuju ja kiudude pinna töötlemine, mõjutavad kootud kangaste pehmust või kõvadust. Peened kiud võivad tavaliselt toota pehmemaid mittekootud kangaid, samas kui jämedad kiud võivad toota raskemaid materjale.
4. rakenduse stsenaariumid
Mittekootud kangaste kõvadus ja pehmus varieeruvad vastavalt nende rakendusstsenaariumi vajadustele:
Meditsiini- ja tervishoiu valdkond:
Pehmed mittekootud kangad: sageli kasutatakse kasutatavate kirurgiliste hommikumantlite, maskide, lehtede, meditsiiniliste sidemete jms valmistamiseks jne. Materjalid peavad olema pehme ja mugavad, et vähendada tundliku naha hõõrdumist ja ärritust.
Kõva mittekootud kangad: seda võib kasutada kirurgiliste drapside, kaitseriiete jms valmistamiseks. Need tooted vajavad kuju säilitamiseks ja vedeliku läbitungimise vältimiseks teatud jäikust.
Kodumajapidamised:
Pehme mittekootud kangas: sobib voodipesu jaoks, näiteks lehed, padjakapid, laudlina jne, pakkudes pehme puudutust ja mugavust.
Kõvade mittekootud kangad: polsterdavad kangad, mida võib kasutada mööbli või seinakatete jaoks, mis peavad säilitama korraliku kuju ja välimuse.
Põllumajandus:
Pehmed mittekootud kangad: kasutatakse aianduse taimede kasvu kattematerjalidena, need peavad olema pehmed, et hõlpsalt levitada ja käsitseda.
Kõva mittekootud kangas: seda võib kasutada päikesevarjuvõrkude või soojusisolatsiooni kardinate valmistamiseks, mille struktuuri toetamiseks on vaja teatud jäikust.
Isiklikud hooldus- ja hügieenitooted:
Pehmed mittekootud kangad: kasutatakse sanitaartehnikat, mähkmeid ja muid tooteid, mis vajavad parema isikliku mugavuse tagamiseks pehmust.
Kõva mittekootud kangas: mõnel juhul, näiteks niiske salvrätiku pakendimaterjalid, võib pakendi kuju säilitamiseks ja kasutamise hõlbustamiseks vaja minna teatud jäikust.
Tööstuslikud rakendused:
Pehmed lakkad: filtermaterjalides võib pehmus aidata suuremat pindala ja paremat filtreerimise efektiivsust.
Kõvade lappidega: isoleerimisel või kulumiskindlatel materjalidel võib jäikus tagada parema mehaanilise tugevuse ja vastupidavuse.
Pakendimaterjalid:
Pehme mittekootud kangas: kasutatakse ostukottide, kinkekottide jms valmistamiseks, mis peavad olema pehmed ja hõlpsasti volditavad.
Kõva mittekootud kangad: seda võib kasutada pakendikastide või pakendistruktuuride valmistamiseks, mis peavad säilitama kuju ja pakkuma teatud tuge.
Autotööstus:
Pehmed lahtikad: autotööstuses kasutatavad helikindlusmaterjalid, mis peavad olema pehme, et hõlbustada paigaldamist ja pakkuda mugavust.
Kõvade lappidega: teatud komponentide kaitsekaante või konstruktsiooniliste osade korral võib kaitse ja tuge pakkumiseks vaja olla teatud kogus jäikust.
5. Järeldus
Mittekootud kangaste pehmust ja kõvadust mõjutavad peamiselt tooraine tüüp, tootmisprotsess, kiudude omadused, rakendusnõuded jne. Tootjad kohandavad mittekootud kangaste tooraine suhet ja tootmisprotsessi vastavalt erinevatele rakendusstsenaariumidele ja jõudlusnõuetele, mis vastavad konkreetsetele vajadustele. Pideva tehnoloogilise innovatsiooni ja materiaalse täiustamise kaudu laiendatakse enam kootud kangaste rakenduslikku ulatust, pakkudes mitmekesisemaid lahendusi kõigi elualade jaoks.
